kuulusteleminen

Finnish

Etymology

kuulustella + -minen

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkuːlusteleminen/, [ˈkuːlus̠ˌte̞le̞ˌmine̞n]
  • Rhymes: -inen
  • Syllabification(key): kuu‧lus‧te‧le‧mi‧nen

Noun

kuulusteleminen

  1. verbal noun of kuulustella
    1. interrogating, questioning

Declension

Inflection of kuulusteleminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kuulusteleminen kuulustelemiset
genitive kuulustelemisen kuulustelemisten
kuulustelemisien
partitive kuulustelemista kuulustelemisia
illative kuulustelemiseen kuulustelemisiin
singular plural
nominative kuulusteleminen kuulustelemiset
accusative nom. kuulusteleminen kuulustelemiset
gen. kuulustelemisen
genitive kuulustelemisen kuulustelemisten
kuulustelemisien
partitive kuulustelemista kuulustelemisia
inessive kuulustelemisessa kuulustelemisissa
elative kuulustelemisesta kuulustelemisista
illative kuulustelemiseen kuulustelemisiin
adessive kuulustelemisella kuulustelemisilla
ablative kuulustelemiselta kuulustelemisilta
allative kuulustelemiselle kuulustelemisille
essive kuulustelemisena kuulustelemisina
translative kuulustelemiseksi kuulustelemisiksi
instructive kuulustelemisin
abessive kuulustelemisetta kuulustelemisitta
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kuulusteleminen (type nainen)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kuulustelemiseni kuulustelemiseni
accusative nom. kuulustelemiseni kuulustelemiseni
gen. kuulustelemiseni
genitive kuulustelemiseni kuulustelemisteni
kuulustelemisieni
partitive kuulustelemistani kuulustelemisiani
inessive kuulustelemisessani kuulustelemisissani
elative kuulustelemisestani kuulustelemisistani
illative kuulustelemiseeni kuulustelemisiini
adessive kuulustelemisellani kuulustelemisillani
ablative kuulustelemiseltani kuulustelemisiltani
allative kuulustelemiselleni kuulustelemisilleni
essive kuulustelemisenani kuulustelemisinani
translative kuulustelemisekseni kuulustelemisikseni
instructive
abessive kuulustelemisettani kuulustelemisittani
comitative kuulustelemisineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kuulustelemisesi kuulustelemisesi
accusative nom. kuulustelemisesi kuulustelemisesi
gen. kuulustelemisesi
genitive kuulustelemisesi kuulustelemistesi
kuulustelemisiesi
partitive kuulustelemistasi kuulustelemisiasi
inessive kuulustelemisessasi kuulustelemisissasi
elative kuulustelemisestasi kuulustelemisistasi
illative kuulustelemiseesi kuulustelemisiisi
adessive kuulustelemisellasi kuulustelemisillasi
ablative kuulustelemiseltasi kuulustelemisiltasi
allative kuulustelemisellesi kuulustelemisillesi
essive kuulustelemisenasi kuulustelemisinasi
translative kuulustelemiseksesi kuulustelemisiksesi
instructive
abessive kuulustelemisettasi kuulustelemisittasi
comitative kuulustelemisinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kuulustelemisemme kuulustelemisemme
accusative nom. kuulustelemisemme kuulustelemisemme
gen. kuulustelemisemme
genitive kuulustelemisemme kuulustelemistemme
kuulustelemisiemme
partitive kuulustelemistamme kuulustelemisiamme
inessive kuulustelemisessamme kuulustelemisissamme
elative kuulustelemisestamme kuulustelemisistamme
illative kuulustelemiseemme kuulustelemisiimme
adessive kuulustelemisellamme kuulustelemisillamme
ablative kuulustelemiseltamme kuulustelemisiltamme
allative kuulustelemisellemme kuulustelemisillemme
essive kuulustelemisenamme kuulustelemisinamme
translative kuulustelemiseksemme kuulustelemisiksemme
instructive
abessive kuulustelemisettamme kuulustelemisittamme
comitative kuulustelemisinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kuulustelemisenne kuulustelemisenne
accusative nom. kuulustelemisenne kuulustelemisenne
gen. kuulustelemisenne
genitive kuulustelemisenne kuulustelemistenne
kuulustelemisienne
partitive kuulustelemistanne kuulustelemisianne
inessive kuulustelemisessanne kuulustelemisissanne
elative kuulustelemisestanne kuulustelemisistanne
illative kuulustelemiseenne kuulustelemisiinne
adessive kuulustelemisellanne kuulustelemisillanne
ablative kuulustelemiseltanne kuulustelemisiltanne
allative kuulustelemisellenne kuulustelemisillenne
essive kuulustelemisenanne kuulustelemisinanne
translative kuulustelemiseksenne kuulustelemisiksenne
instructive
abessive kuulustelemisettanne kuulustelemisittanne
comitative kuulustelemisinenne
third-person possessor
singular plural
nominative kuulustelemisensa kuulustelemisensa
accusative nom. kuulustelemisensa kuulustelemisensa
gen. kuulustelemisensa
genitive kuulustelemisensa kuulustelemistensa
kuulustelemisiensa
partitive kuulustelemistaan
kuulustelemistansa
kuulustelemisiaan
kuulustelemisiansa
inessive kuulustelemisessaan
kuulustelemisessansa
kuulustelemisissaan
kuulustelemisissansa
elative kuulustelemisestaan
kuulustelemisestansa
kuulustelemisistaan
kuulustelemisistansa
illative kuulustelemiseensa kuulustelemisiinsa
adessive kuulustelemisellaan
kuulustelemisellansa
kuulustelemisillaan
kuulustelemisillansa
ablative kuulustelemiseltaan
kuulustelemiseltansa
kuulustelemisiltaan
kuulustelemisiltansa
allative kuulustelemiselleen
kuulustelemisellensa
kuulustelemisilleen
kuulustelemisillensa
essive kuulustelemisenaan
kuulustelemisenansa
kuulustelemisinaan
kuulustelemisinansa
translative kuulustelemisekseen
kuulustelemiseksensa
kuulustelemisikseen
kuulustelemisiksensa
instructive
abessive kuulustelemisettaan
kuulustelemisettansa
kuulustelemisittaan
kuulustelemisittansa
comitative kuulustelemisineen
kuulustelemisinensa
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.