mõistlik

Estonian

Etymology

From mõistma + -lik.

Adjective

mõistlik (genitive mõistliku, partitive mõistlikku, comparative mõistlikum, superlative kõige mõistlikum)

  1. reasonable, rationable, sound, good

Declension

Declension of mõistlik (ÕS type 25/õnnelik, kk-k gradation)
singular plural
nominative mõistlik mõistlikud
accusative nom.
gen. mõistliku
genitive mõistlike
mõistlikkude
partitive mõistlikku mõistlikke
mõistlikkusid
illative mõistlikku
mõistlikusse
mõistlikesse
mõistlikkudesse
inessive mõistlikus mõistlikes
mõistlikkudes
elative mõistlikust mõistlikest
mõistlikkudest
allative mõistlikule mõistlikele
mõistlikkudele
adessive mõistlikul mõistlikel
mõistlikkudel
ablative mõistlikult mõistlikelt
mõistlikkudelt
translative mõistlikuks mõistlikeks
mõistlikkudeks
terminative mõistlikuni mõistlikeni
mõistlikkudeni
essive mõistlikuna mõistlikena
mõistlikkudena
abessive mõistlikuta mõistliketa
mõistlikkudeta
comitative mõistlikuga mõistlikega
mõistlikkudega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.