pühamu

Estonian

Etymology

From püha (“holy, saint, sacred”) +‎ -mu. Coined by Estonian terminologist and lexicographer Johannes Voldemar Veski in 1928.

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈpyhɑmu/, [ˈpyɦɑmu]
  • Rhymes: -yhɑmu
  • Hyphenation: pü‧ha‧mu

Noun

pühamu (genitive pühamu, partitive pühamut)

  1. sanctuary
    1. Sacred place or building related or consecrated to gods and worship.
      Piibel annab selge vastuse küsimusele: Mis on pühamu?
      The Bible gives a clear answer to the question: What is a sanctuary?

Declension
Declension of pühamu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative pühamu pühamud
accusative nom.
gen. pühamu
genitive pühamute
partitive pühamut pühamuid
illative pühamusse pühamutesse
pühamuisse
inessive pühamus pühamutes
pühamuis
elative pühamust pühamutest
pühamuist
allative pühamule pühamutele
pühamuile
adessive pühamul pühamutel
pühamuil
ablative pühamult pühamutelt
pühamuilt
translative pühamuks pühamuteks
pühamuiks
terminative pühamuni pühamuteni
essive pühamuna pühamutena
abessive pühamuta pühamuteta
comitative pühamuga pühamutega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.