võitto
Votic
Alternative forms
Etymology
From Proto-Finnic *voitto.
Pronunciation
- (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɤi̯tːo/, [ˈvɤi̯tːo]
- Rhymes: -ɤi̯tːo
- Hyphenation: võit‧to
Inflection
| Declension of võitto (type II/võrkko, tt-t gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | võitto | võitod |
| genitive | võito | võittojõ, võittoi |
| partitive | võittoa | võittoitõ, võittoi |
| illative | võittosõ, võitto | võittoisõ |
| inessive | võitoz | võittoiz |
| elative | võitossõ | võittoissõ |
| allative | võitolõ | võittoilõ |
| adessive | võitollõ | võittoillõ |
| ablative | võitoltõ | võittoiltõ |
| translative | võitossi | võittoissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- Hallap, V., Adler, E., Grünberg, S., Leppik, M. (2012) “võitto”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.