vastuvõetamatu
Estonian
Adjective
vastuvõetamatu (genitive vastuvõetamatu, partitive vastuvõetamatut, comparative vastuvõetamatum, superlative kõige vastuvõetamatum)
Inflection
| Declension of vastuvõetamatu (ÕS type 1/ohutu, no gradation) | |||
|---|---|---|---|
| singular | plural | ||
| nominative | vastuvõetamatu | vastuvõetamatud | |
| accusative | nom. | ||
| gen. | vastuvõetamatu | ||
| genitive | vastuvõetamatute | ||
| partitive | vastuvõetamatut | vastuvõetamatuid | |
| illative | vastuvõetamatusse | vastuvõetamatutesse vastuvõetamatuisse | |
| inessive | vastuvõetamatus | vastuvõetamatutes vastuvõetamatuis | |
| elative | vastuvõetamatust | vastuvõetamatutest vastuvõetamatuist | |
| allative | vastuvõetamatule | vastuvõetamatutele vastuvõetamatuile | |
| adessive | vastuvõetamatul | vastuvõetamatutel vastuvõetamatuil | |
| ablative | vastuvõetamatult | vastuvõetamatutelt vastuvõetamatuilt | |
| translative | vastuvõetamatuks | vastuvõetamatuteks vastuvõetamatuiks | |
| terminative | vastuvõetamatuni | vastuvõetamatuteni | |
| essive | vastuvõetamatuna | vastuvõetamatutena | |
| abessive | vastuvõetamatuta | vastuvõetamatuteta | |
| comitative | vastuvõetamatuga | vastuvõetamatutega | |
Synonyms
- vastuvõtmatu
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.